valuvelg
Valuvelg on majanduslik olukord, kus riigi või ettevõtte varad langevad väärtuses, mis sunnib neid müüma varasid veelgi madalamate hindadega, süvendades probleeme ja tekitades ahela negatiivse mõjuga tsükli.
Valuvelg on majandustermin, mis kirjeldab isetugevdavat negatiivset tsüklit, kus vara väärtuse langus põhjustab järjest suuremaid kahjusid ja sunnib omanikke müüma vara veelgi madalamate hindadega. See nähtus võib tabada nii riike, ettevõtteid kui ka eraisikuid. Mõiste võttis kasutusele Ameerika majandusteadlane Irving Fisher 1933. aastal Suure Depressiooni analüüsimisel. Valuvelk algab tavaliselt sellest, et võlausaldajad nõuavad võlgade tasumist või tagatiste likvideerimist. Kui paljud turgu osalejad püüavad samaaegselt varasid maha müüa, langeb nende turuhind järsult. Madalamad hinnad toovad kaasa uusi kahjusid ja sundmüüke, mis omakorda suruvad hindu veelgi allapoole. Tsükkel jätkub kuni sekkumiseni (näiteks keskpanga poolt) või kuni varad muutuvad piisavalt odavaks, et meelitada uusi ostjaid turule. Valuvelg võib levida kogu majandusse, põhjustades majanduslangust, tööpuuduse kasvu ja pangandussüsteemi probleeme. Kinnisvaramulli ja finantskriiside ajal on valuvelg üks peamisi mehhanisme, kuidas kohalikud probleemid muutuvad süsteemseks kriisiks.
Etümoloogia
Inglise keelest debt deflation, mis koosneb sõnadest debt (võlg) ja deflation (deflatsioon, väärtuse langus). Eesti keeles tõlgitud liitsõnana valu+velg, kus «valu» viitab negatiivsetele tagajärgedele ja «velg» võlaprobleemide tsüklilisele olemusele.
Kasutusnäited
2008. aasta finantskriisi ajal sattusid paljud pangad valuvelga, kuna nad pidid müüma varasid järjest madalamate hindadega.
Keskpank püüdis valuvelga peatada, ostes turuilt võlakirju ja pakkudes likviidsust.
Kinnisvaraturu kokkukukkumine võib käivitada valuvelga, kus langusvad hinnad sunnivad järjest rohkem omanikke müüma.