vesiviljelus
Vesiviljelus ehk akvakultuur on kala, vähilaadsete, vetikate ja teiste veeorganismide kasvatamine kontrollitud tingimustes toiduks, majanduslikuks kasutamiseks või taastamiseks.
Vesiviljelus on põllumajanduse haru, kus kalu, koorikloomade (krevetid, vähid, austrid, karbikulised), vetikaid ja teisi veeorganisme kasvatatakse kontrollitud tingimustes. Eestis on levinud peamiselt kalakasvatamine - eriti forelli- ja vähikasvatamine tiikides, basseinis või merekarjamites. Vesiviljelus hõlmab nii magevee- kui ka mereakvakultuurri. Mageveeviljeluses kasutatakse tiike, tehisjärvi ja voolubasseide, merevesiviljeluses aga võrkkarjameid ja mereplattvoreme. Eestis on traditsiooniline kohalike kalakasvanduste pidamine, kus kasvatatakse näiteks forelli, haugi, latika ja vähke. Vesiviljelus on oluline toidutootmise allikas maailmas, sest aitab vähendada survet looduslikele kalavrudele. Samuti võib vesiviljelust kasutada ohustatud liikide taastamiseks ja looduslike populatsioonide tugevdamiseks. Eestis reguleerib vesiviljelust Keskkonnaamet ja tegevuseks on vaja vastavaidt lubasid.
Etümoloogia
Liitsõna komponentidest «vesi» + «viljelus» (kasvatamine, haarimine)
Kasutusnäited
Vesiviljelus aitab rahuldada kasvavat nõudlust kala järele ilma looduslikke kalavaru üle kasutamata.
Eesti rannikualadel on mitmed vesiviljeluse ettevõtted, kes kasvatavad forelli võrkkarjamites.
Vesiviljeluses on oluline jälgida vee kvaliteeti ja hapnikusisaldust, et tagada kalade tervis.