vetikas
Vetikas on veekeskkonnas elav fototsünteetiline organism, mis kuulub erisugustesse taksonitesse ja varieerub ükserakulistest vormidest kuni suurte meritaimedeni.
Vetikas on vees või niiskes keskkonnas elav fototsünteetiline organism, mis toodab hapnikku ja on veeökosüsteemide oluline osa. Vetikad ei ole ühtne taksonoomiline rühm, vaid hõlmavad väga erinevaid organisme alates ükserakulistest tsüanobakteritest kuni suuremate pruun-, puna- ja rohevetikateni. Vetikad moodustavad veeökosüsteemides toiduahela aluse ja on plankton-ökosüsteemide põhilised esmasprodutsendid. Mõned vetikad nagu merevetikas (kelpid) võivad kasvada mitmemeetriste taimelaadsete organismidena ning neid kasutatakse toiduainena ja tööstuses. Vetikad paljunevad tavaliselt vees kiiresti ja soodsatel tingimustel võivad tekitada nn vetikate õitsenguid, mis on märk vee reostusest toitainete ülekülluse tõttu. Eestis on tuntud näiteks sinivetikas (tsüanobakter), mis võib soojal suvekuul põhjustada rannavee õitsengut. Vetikaid kasutatakse ka biotehnoloogias, toidulisandites ja potentsiaalse biokütuseallika ning CO2 sidumise vahendina.
Etümoloogia
Sõna «vetikas» tuleneb sõnast «vesi», viidates vees elavale organismile.
Kasutusnäited
Sooja suve tõttu hakkasid järves paljunema vetikad ning vesi muutus roheliseks.
Jaapani köögis kasutatakse sageli merevetikaid nagu nori ja wakame, mis on vetikad pruunvetikate rühmast.
Teadlased uurivad võimalust kasutada vetikaid biokütuseallika ja CO2 sidujana.
Läänemeres esineb aeg-ajalt sinivetikatega seotud õitsenguid, mis võivad olla ohtlikud ujumiseks.