viigiseis
Viigiseis on olukord, kus vastased pooled on jõudnud ummikusse ega suuda enam edu saavutada, kuid kumbki ei ole kaotanud. Kasutatakse nii malemängus kui ka üldisemalt millegi patiseisu kirjeldamiseks.
Viigiseis on olukord, kus vastaspooled on jõudnud seisu, kus kumbki ei suuda enam võitu saavutada või oluliselt edasi liikuda, kuid keegi ei ole ka kaotanud. Tulemuseks on viik ehk viigistamine. Malemängus on viigiseis konkreetne mänguolukord, kus mängija, kelle kord on käia, ei saa teha ühtki lubatud käiku, kuid tema kuningas ei ole šahis. Samuti võib male viigiks lõppeda, kui mõlemad mängijad nõustuvad viigiga või kui sama positsioon kordub kolm korda. Laiemas mõttes kasutatakse sõna viigiseis igasuguste pattolukordade kohta, kus vastastel osapooltel on võrdsed jõud ja keegi ei suuda enam ülekaalu saavutada. Näiteks võidakse rääkida viigiseisust poliitilistes läbirääkimistes, sõjalises konfliktis või sportmängus. Viigiseis erineb ummikust selle poolest, et viigiseis võib olla ametlik ja aktsepteeritud tulemus, samas kui ummik viitab enamasti soovile edasi liikuda, kuid võimetusele seda teha. Eesti keeles kasutatakse ka väljendit «jõuda viiki» või «viiki mängida».
Etümoloogia
Liitsõna: viik (võrdne tulemus, võrdsus) + seis (olukord, asend). Sõna «viik» pärineb alamsaksa keelest.
Kasutusnäited
Maleturniiril lõppes Karpovi ja Kasparovi kohtumine viigiseisuga pärast 40 käiku.
Läbirääkimised jõudsid viigiseisu, kuna kumbki pool ei olnud nõus oma nõudmistest taanduma.
Jalgpallimatš lõppes viigiseisuga 2:2, kuna kumbki meeskond ei suutnud lisaajas väravat lüüa.