vile
Vile on helisev seade, mis tekitab terava, kõrge heli õhu läbipuhumise teel, kasutatakse enamasti tähelepanu äratamiseks, hoiatamiseks või signaalide andmiseks.
1. Vile on väike heliseade, mis koosneb tavaliselt õõnsast torust või kujundist, milles õhu läbipuhkamine tekitab terava, kõrge helisignaali. Vilet kasutatakse laialdaselt spordis (kohtunikud, treenerid), päästeteenistuses, meresõidus, politsei- ja turvateenistuses ning muudes olukordades, kus on vaja kiiresti tähelepanu äratada või signaal anda. 2. Spordivilesid kasutavad jalgpalli-, korvpalli- ja teiste spordialade kohtunikud mängu juhtimiseks ja reegliterikkumiste märkimiseks. Päästeviled ja ohutusviled on osa ellujäämisvarustusest ja neid kasutatakse abi kutsumiseks. Mereviled ja rongviled on spetsiaalsed signaalviled sõidukitel. 3. Vilega võib nimetada ka vilistamise heli ennast – teravat, kõrget puhkheli, mis tekib õhuvoolust. Argikeeles võidakse vilega tähistada ka vilistamist suuga, kuigi see on erinev tähendus. 4. Viled võivad olla valmistatud metallist, plastist, puidust või muudest materjalidest. Tuntuimad viled on pallviled (nagu Acme Thunderer), päästeviled ja rongviled. Eestis on vile kohustuslik osa mitmest ohutusnõuetest, näiteks võib kuuluda paadi varustuses.
Etümoloogia
Sõna «vile» pärineb soomest (pilli, vile) ja on suguluses ka rootsi sõnaga «vissla». Läänemeresoome keeltes on sõna tähistanud nii vileseadet kui ka vilistamisheli.
Kasutusnäited
Kohtunik puhutas vilet ja peatas mängu.
Turvatöötaja pani vile suhu ja andis hoiatussignaali.
Matkakotis peab alati olema vile ohu korral abi kutsumiseks.