võõrsil
Võõrsil tähendab võõras kohas, kodust või kodumaast eemal viibimist. Kasutatakse eriti paguluses või välismaal elamisest rääkides.
Võõrsil on määrsõna, mis tähendab võõras kohas, mitte kodus või kodukohas viibimist. Sõna kannab endas kaugust tuttavast keskkonnast ja kodusest paigast. Võõrsil võib olla nii lühiajaliselt (näiteks reisil) kui pikemalt (elades teises kohas või riigis). Eesti kultuurikontekstis on võõrsil eriline tähendus seoses eestlaste ajalooga. Sõna kasutatakse sageli rääkides 20. sajandi keskpaiga sündmustest, kui paljud eestlased lahkusid Teise maailmasõja ajal ja järel kodumaalt ning elasid paguluses lääneriikides. Võõrsileestlasteks nimetatakse neid eestlasi ja nende järglasi, kes elavad välismaal, säilitades samal ajal side Eestiga. Sõna võõrsil kannab mõnikord kergelt melanhoolset varjundit, rõhutades kodu ja kodumaa puudumist. Igapäevases keelekasutuses võib võõrsil viidata lihtsalt viibimisele mujal kui oma kodus, näiteks töötades või õppides teises linnas või riigis.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «võõras» ja kaassõnast «-sil» (määrava käände vorm), tähendades sõna-sõnalt «võõrasel (maal)».
Kasutusnäited
Paljud eestlased elasid võõrsil aastakümneid, unistades kodumaale naasmisest.
Ta veetis suve võõrsil töötades ja kogus reisimuljeid.
Võõrsil elades hakkas ta eriti hindama eesti kultuuri ja keelt.