aatom
Aatom on aine väikseim osa, mis säilitab keemilise elemendi omadused ja koosneb tuumast ning elektronkestast. See on kõige väiksem osakeste ühik, milleks aine saab jaotada keemiliste reaktsioonide käigus.
Aatom on füüsika ja keemia põhikontseptsioon, mis kirjeldab aine väikseimaid koostisosi. Iga aatom koosneb positiivselt laetud tuumast, mis sisaldab prootoneid ja neutroneid, ning negatiivselt laetud elektronkestast, mis ümbritseb tuuma. Aatomid on kõigi teada olevate ainete ülesehituse alus ning neid on erinev arv - perioodilisustabelis on kirjeldatud üle saja erineva elemendiga seotud aatomi tüüpi. Aatomite kokkupanemine keemiliste sidemete kaudu moodustab molekule ja keerulisemaid aineid. Aatomi mõistet on kasutatud teaduses tuhandeaastaseid, kuid kaasaegne aatomiteooria tekkis 19. ja 20. sajandil füüsika ja keemia kiire arengu tulemusena.
Etümoloogia
Pärit kreekakeelsest sõnast atomos (ἄτομος), mis tähendab 'jagamata', 'jagamist talumatu'. Sõnaosa a- tähendab 'mitte' ja tomos tähendab 'lõigatud osa', 'tükk'.
Kasutusnäited
Veemolekulis on kolm aatomi – üks hapnik ja kaks vesinikku.
Teadlased uurivad aatomite struktuuri elektronmikroskoobi abil.
Iga keemiline element on määratud selle aatomi prootonite arvuga.