abihoone
Abihoone on peahoone juurde kuuluv väiksem ehitis, mis on ette nähtud abistava või tootmise funktsiooniga, nagu kuur, kuur või loomaviht.
Abihoone on ehitis, mis asub tavaliselt elamumaa või põllumajandusettevõtte peahoonest eraldi või selle läheduses. Sellise hoone eesmärk on tüüpiliselt olla abifunktsiooni kandjaks – seal võib asuda lauad, tööruumid, loomaviht, kuivatus, kuuri, garaaz või muu tootmise ja majandustegevusega seotud ruum. Traditsiooniline eesti maaelu puhul olid abihooneid paljud: aistu, küüner, kuuri, koormaküür, karjamajakas jne. Kaasajal on **abihoone** sageli katusealune ehitis, mis täiendab peahoonet ja suurendab kinnistu kasutusala. Ehitusseadustes on abihoone eristatud peahoonest ja sellel on tavaliselt teised nõuded ehitusloa ja planeerimise osas.
Etümoloogia
Liitsõna: abi + hoone. Sõna abi pärineb indoeuroopa keeltest (vrd. root 'op-' 'jõud, abi'), hoone on indoeuroopa päritolu ('bheu-' 'kasvama, olemise').
Kasutusnäited
Talu peahoonest umbes kahekümne meetri kaugusel seisis punaste tellistega abihoone, kus hoiti põllutööriistu.
Uue korterelamu juurde planeeritakse abihoone, kuhu paigutatakse jalgrattahoidlad ja prügikambrid.
Vanaema abihoonest leidis ta vanu kaardi ja fotosid, mis olid seal aastaid säilitatud.