ajavöönd

nimisõna ametlik tehnoloogia

Ajavöönd on Maa pind jagatud 24 kellaajatsooniks, kus igaühes kasutatakse sama standardset kellaaja. Ajavööndid määratakse pikkuskraadide alusel ning erinevad üksteisest ühe tunni võrra.

Ajavöönd on geograafiline tsoon, millele on määratud kindel standardne kellaaeg. Maakera jagatakse tavaliselt 24 ajavööndiks, millest igaüks katab ligikaudu 15 kraadi pikkuskraadi. Ajavööndid on joonistatud 0° meridiaanist (Greenwichi meridiaanist) lõunasse ja põhja poole, mille tulemusena on näiteks Londonis kellaaeg 12:00, siis New Yorgis on see 07:00 ja Tokyos 21:00. Eesti asub Ida-Euroopa ajavööndis (UTC+2 suvel ja UTC+2 talvel, kuid paljudes riikides kasutatakse suvelist aega). Ajavööndite süsteem on vajalik rahvusvahelisele suhtlemisele, lennundusele, mereteadusele ja globaalse majanduse koordineerimisele. Ajavööndite piirid ei alati järgi täpselt meridiaane, vaid käivad sageli riikide või piirkondade piiride järgi.

Etümoloogia

Liitmine: aja (aja käändevorm) + vöönd (ladinakeelne 'zona' kaudu, tähendab tsooni või vööd). Sõna kujunes 20. sajandi alguses rahvusvahelise ajavööndi süsteemi kehtestamisel.

Kasutusnäited

Moskva asub ajavööndi UTC+3 piirkonnas.
Lennul New Yorgi poole tuleb arvesse võtta ajavööndi vahet kuus tundi.
Eesti kuulub Ida-Euroopa ajavööndi alla ja jagab seda paljude teiste riikidega.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt