ambulatoorne

omadussõna tehniline meditsiin

Ambulatoorne tähendab tervishoius sellist ravi või teenust, mis ei nõua haiglas ööpäevaringset viibimist ehk patsienti ravitakse ambulatoorselt, kui ta käib arsti juures vastuvõtul, kuid magab kodus.

Ambulatoorne on meditsiinis kasutatav termin, mis tähistab sellist raviliiki või tervishoiuteenust, kus patsienti ei paigutata haiglasse ööpäevaringseks raviks, vaid ta saab abi vastuvõtul käies. Ambulatoorsel ravil olev inimene elab kodus ja külastab arsti või tervishoiuasutust ainult vajalike protseduuride, uuringute või konsultatsioonide jaoks. Ambulatoorne ravi on vastandina statsionaarsele ravile, kus patsient veedab haiglas ühe või mitu ööpäeva. Ambulatoorselt saab läbi viia mitmesuguseid meditsiinilisi teenuseid: arsti vastuvõtte, väiksemaid operatsioone, füsioteraapia seanssi, laboratoorseid analüüse ja muid protseduure, mis ei nõua pidevat järelevalvet. Termin on laialt kasutusel tervishoiusüsteemis, haigekassa dokumentides ja meditsiinilises terminoloogias, kus eristatakse ambulatoorseid ja statsionaarseid teenuseid nii rahastamise kui ka korralduse seisukohast.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast ambulare 'kõndima, liikuma', viidates sellele, et patsient saab ise liikuda ega pea voodis lamama

Kasutusnäited

Patsient sai ambulatoorse ravi raames füsioteraapia seansid kolm korda nädalas.
Väike operatsioon tehti ambulatoorselt, nii et sama päeva õhtuks sain koju minna.
Haigekassa hüvitab nii ambulatoorseid kui ka statsionaarseid tervishoiuteenuseid.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt