vahelduvvool
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt, erinevalt alalisvoolust. Enamik elektrivõrke, sealhulgas kodumajapidamistes kasutatav elekter, põhineb vahelduvoolul.
Vahelduvvool on elektrivool, mille suund vahetub perioodiliselt – vool liigub vaheldumisi ühes ja teises suunas. Seda tähistatakse tavaliselt lühendiga AC (inglise keeles alternating current). Vahelduvvoolu pinge ja voolutugevus muutuvad aja jooksul, tavaliselt siinuslaine kujul. Enamikus riikides, sealhulgas Eestis, on elektrivõrgu sagedus 50 hertsi, mis tähendab, et vool muudab suunda 50 korda sekundis. Vahelduvvoolu peamine eelis on see, et seda on lihtne muundada transformaatorite abil ühelt pingelt teisele, mis võimaldab elektrit tõhusalt pikki vahemaid edastada. Kõrgepingejuhtmetes kasutatakse kõrget pinget kadude vähendamiseks, seejärel muundatakse see madalpingeks kodumajapidamiste jaoks (näiteks 230 volti Eestis). Vahelduvvoolu leiutas ja arendas välja Nikola Tesla 19. sajandi lõpus. Vahelduvvool erineb alalisvoolust (DC), mida kasutatakse näiteks patareides ja akudes, kus vool liigub alati ühes suunas. Paljud elektriseadmed, nagu arvutid ja telefonid, kasutavad sisemiselt alalisvoolu, mistõttu nende toiteadapterid muundavad vahelduvvoolu alalisvoolaks.
Etümoloogia
Liitsõna: vahelduma (perioodiliselt muutuma, vahetuma) + vool (elektrivool). Peegeldab voolu suuna vaheldumist.
Kasutusnäited
Kodudes kasutatav vahelduvvool on Eestis 230 volti ja 50 hertsi.
Transformaator võimaldab vahelduvvoolu pinget tõsta või langetada.
Nikola Tesla panus vahelduvvoolu arengusse muutis elektrienergia ülekande tõhusaks.