küljes
Küljes on nimisõna «külg» sisseütleva käände vorm, mis väljendab asukohta millegi küljel, serval või läheduses. Kasutatakse ka ülekantud tähenduses millegi juurde kuulumise või ühendatuse väljendamiseks.
Küljes on eesti keele käändevorm, mis moodustub nimisõnast «külg» sisseütleva käände lõpuga -es. Põhitähenduses väljendab see asukohta millegi külje peal, serval või vahetus läheduses, näiteks «nööp on jope küljes» või «maja on tee küljes». Sõna kasutatakse sageli ruumiliste suhete kirjeldamiseks, kus miski on millegi külge kinnitatud, millegi juures või millegi vahetuks osaks. Ülekantud tähenduses võib «küljes» väljendada ka abstraktset kuuluvust või seotust, näiteks «tal on alati telefon küljes» tähendab, et telefon on pidevalt kaasas või käepärast. Samuti kasutatakse seda emotsionaalse või sotsiaalse läheduse väljendamiseks, nagu «laps on kogu aeg ema küljes». Väljend «millegi küljes kinni» võib tähendada nii füüsilist kinnitust kui ka liigset sõltuvust või kinnipüsimist vanades harjumustes. Eesti keeles on «küljes» üks levinumaid sisseütleva käände vorme, mis kannab nii konkreetset kui ka kujundlikku tähendust igapäevases kõnepruugis.
Etümoloogia
Moodustub sõnast «külg» (kehaosa või eseme külg) sisseütleva käände lõpuga -es. Sõna «külg» on soome-ugri päritolu ja leidub sarnases vormis ka teistes läänemeresoome keeltes.
Kasutusnäited
Telefon on kogu aeg küljes, ei saa hetkekski rahu.
Maja asub metsatee küljes, kaugel linnast.
Laps ripub kogu aeg ema küljes ega lase tal midagi teha.