teravus
Teravus on omadus olla terav, see tähendab omada teravat serva, tippu või nurgakuuluvust; ülekandeliselt ka vaimse teravuse, teravmeelsuse või selguse tähenduses.
Teravus on omadussõnast «terav» tuletatud nimisõna, mis väljendab terava olemist või terava oleku määra. 1. Füüsikalises tähenduses viitab teravus eseme serva, tipu või nurga võimele läbistada, lõigata või torgata. Näiteks noa teravus määrab selle lõikevõime, mõõga teravus sõltub tera viimistlusest. Teravus võib aja jooksul väheneda, mistõttu tööriistu tuleb teritada. 2. Optilises tähenduses kirjeldab teravus pildi või kujutise selgust ja detailsuse taset. Fotograafias ja videotehnikas on pildi teravus oluline kvaliteedinäitaja, mis sõltub fookusest ja läätse kvaliteedist. Kaamera automaatfookus püüab saavutada maksimaalset pildi teravust. 3. Ülekandelises tähenduses viitab teravus vaimsele võimekusele, teravmeelsusele ja kiiresse mõistmisvõimesse. Mõistetakse ka kriitilise mõtlemise, huumori või olukorra tabamise täpsusena. Näiteks võidakse rääkida keelelisest teravusest, iroonilisest teravusest või analüütilisest teravusest. 4. Meditsiinis kasutatakse terminit nägemisteravus, mis kirjeldab silma võimet eristada üksikasju ja kujutisi selgelt erineval kaugusel.
Etümoloogia
Tuletatud omadussõnast «terav», mis omakorda pärineb muinassoome sõnast, mis tähistas teravat, teritatud olekut.
Kasutusnäited
Noa teravust tuleb regulaarselt kontrollida ja vajadusel tööriista teritada.
Fotograaf kohandas fookust, et saavutada parema pildi teravust.
Tema keelelist teravust ja huumorimeelt hindavad kõik kolleegid.
Optiku juures kontrolliti mõlema silma nägemise teravust.