kordus
Kordus on sama tegevuse, sõna, fraasi, mustri või sündmuse uuesti esinemine või korduv sooritamine. Kordus on oluline õppimises, harjutamisel, kirjanduses ja muusikas.
Kordus on nähtus, kus miski esineb või tehakse uuesti, olgu selleks tegevus, sõna, muster või sündmus. Kordus on üks põhilisi õppimise ja mälu tugevdamise meetodeid — korrates omandatakse oskusi ja meeldejäetakse informatsiooni paremini. 1. Õppimises ja harjutamises tähendab kordus sama tegevuse või harjutuse mitmekordset sooritamist, et oskus või teadmised kinnistuksid. Näiteks spordis tehakse kordustega (ingl repetitions, lühend reps) jõutreeningharjutusi, muusikas korratakse löökpille või melodiaid, keeleõppes korratakse sõnu ja lauseid. 2. Keeles ja kirjanduses on kordus stiililine võte, kus sama sõna, fraasi või struktuuri kasutatakse tahtlikult mitu korda, et luua rõhku, rütmi või emotsionaalset mõju. Näiteks luules ja retoorikas kasutatakse kordust mõju võimendamiseks. 3. Muusikas on kordus meloodia, rütmi või teema korduv esitamine, mis loob struktuuri ja äratundavuse. Paljud muusikateosed põhinevad teemade ja motiivide kordusel. 4. Igapäevaelus viitab kordus ka rutiinidele ja tsüklilisusele — näiteks päevade, hooaegade või sündmuste kordumine.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «kordama», mis omakorda seostub sõnaga «kord» (korra tähenduses).
Kasutusnäited
Uue keele omandamisel on kordus kõige olulisem — sõnu tuleb korrata, et need meelde jääksid.
Treeningukavas oli ette nähtud kolm seeriat, igas viis kordust.
Luuletuses kasutatud kordus rõhutas autoripoolset meeleolu ja andis tekstile rütmi.