kude
Kude on rakkude rühm, mis on ühtse ehituse ja ülesandega ning moodustavad elundite koostisosa. Bioloogias eristatakse näiteks lihas-, närvikoe-, sidekoe- ja epiteelikudet.
Kude on bioloogiline termin, mis tähistab rakkude ja rakuvahelise aine kogumit, millel on sarnane ehitus ja mis täidavad ühist ülesannet organismis. Koed moodustavad elundite ja organsüsteemide struktuurilise aluse. Inimkehas ja loomades eristatakse nelja põhilist koetüüpi: epiteelkude (katab keha pindu ja vooderdab õõnsusi), sidekude (toetab ja ühendab teisi kudesid), lihaskude (tagab liikumise) ja närvikude (juhib närviimpulsse). Taimedel eristatakse muu hulgas juhtekudet, mis vastutab vee ja toitainete transportimise eest, ning meristeemkudet, mis tagab kasvu. Koelõik on mikroskoobis uuritav õhuke kudekiht, mida kasutatakse meditsiinis ja bioloogias diagnostikaks ja uurimiseks. Kudede uurimisega tegeleb histoloogia ehk koelõõpetus. Kude mõiste on keskne nii anatoomias, füsioloogias kui ka patoloogias, kus uuritakse kudede haiguslikke muutusi.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, suguluses soome keele sõnaga «kudos»
Kasutusnäited
Närvikude koosneb neuronidest ja neid toetavatest gliarakkudest.
Biopsial võetakse väike tükk kudet, et seda laboratooriumis uurida.
Lihaskude võimaldab kehal liikuda ja hoida kehahoiakut.
Histoloogiatunnis vaatasime mikroskoobis epiteelikoe lõike.