feminism
Feminism on ühiskondlik liikumine ja mõtteviis, mis lähtub naiste ja meeste võrdsuse põhimõttest ning seisab naiste õiguste, võimaluste ja ühiskondliku positsiooni parandamise eest.
Feminism on poliitiline, sotsiaalne ja kultuuriline liikumine, mille eesmärk on saavutada naiste ja meeste võrdõiguslikkus kõigis eluvaldkondades. Feminism käsitleb soolise ebavõrdsuse põhjuseid ja tagajärgi ning püüab muuta ühiskondlikke struktuure, norme ja hoiakuid, mis piiravad naiste võimalusi või diskrimineerivad neid soo alusel.
Feminismi all mõistetakse nii poliitilist praktikat kui ka teoreetilist mõttesuunda, mis analüüsib naiste ühiskondlikku seisundit, võimusuhteid ja soolist ebavõrdsust. Feminismi raames on välja kujunenud erinevad suunad, mis rõhutavad erinevaid aspekte: liberaalne feminism keskendub õiguslikule võrdsusele, radikaalfeminism patriarhaadi kriitikale, sotsialistlik feminism majanduslikele struktuuridele ning intersektsionaalne feminism mitme diskrimineerimisvormi koosmõjule.
Ajalooliselt eristatakse feminismis mitut lainet. Esimene laine 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni keskendus naiste valimisõigusele ja õiguslikule võrdsusele. Teine laine 1960.–1980. aastatel käsitles laiemalt naiste ühiskondlikku rolli, kehalist enesemääramist ja kultuurilisi norme. Kolmas laine 1990. aastatest alates tõi fookusesse identiteedi mitmekesisuse ja individuaalsuse.
Tänapäeval on feminism mitmekesine liikumine, mis hõlmab erinevaid vaateid ja lähenemisi soolisele võrdsusele ning mõjutab poliitikat, haridust, kultuuri, tööturgu ja paljusid teisi ühiskonnaelu valdkondi.
Feminismi all mõistetakse nii poliitilist praktikat kui ka teoreetilist mõttesuunda, mis analüüsib naiste ühiskondlikku seisundit, võimusuhteid ja soolist ebavõrdsust. Feminismi raames on välja kujunenud erinevad suunad, mis rõhutavad erinevaid aspekte: liberaalne feminism keskendub õiguslikule võrdsusele, radikaalfeminism patriarhaadi kriitikale, sotsialistlik feminism majanduslikele struktuuridele ning intersektsionaalne feminism mitme diskrimineerimisvormi koosmõjule.
Ajalooliselt eristatakse feminismis mitut lainet. Esimene laine 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni keskendus naiste valimisõigusele ja õiguslikule võrdsusele. Teine laine 1960.–1980. aastatel käsitles laiemalt naiste ühiskondlikku rolli, kehalist enesemääramist ja kultuurilisi norme. Kolmas laine 1990. aastatest alates tõi fookusesse identiteedi mitmekesisuse ja individuaalsuse.
Tänapäeval on feminism mitmekesine liikumine, mis hõlmab erinevaid vaateid ja lähenemisi soolisele võrdsusele ning mõjutab poliitikat, haridust, kultuuri, tööturgu ja paljusid teisi ühiskonnaelu valdkondi.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast femina 'naine', prantsuskeelse sõna féminisme vahendusel, mis tekkis 19. sajandil.
Kasutusnäited
20. sajandi alguse feminism keskendus peamiselt naiste valimisõiguse saavutamisele.
Tänapäevane feminism rõhutab soolise võrdsuse kõrval ka teiste diskrimineerimise vormide vastast võitlust.
Feminismi mõju on nähtav paljudes õigusaktides, mis tagavad naiste ja meeste võrdse kohtlemise tööelus.