karulauk
Karulauk on kevadel õitsev metsakultuuris laialt levinud taim, mille lehti kasutatakse salatites ja maitsestamisel ning mis on tuntud terava küüslaugulaadse lõhna ja maitse poolest.
Karulauk (Allium ursinum) on laialeheliste perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim, mis kasvab looduslikus keskkonnas varjukates lehtmetsades ja niisketes metsaalustes kogu Euroopas, sealhulgas Eestis. Taim õitseb kevadel aprillist maini valge õisikuga ning on ära tuntav oma intensiivse küüslaugulaadse lõhna järgi, mis levib juba kaugelt. Karulaugu värskeid lehti kasutatakse laialdaselt toiduvalmistamisel salatites, pestodes, leivamäärdena või maitsestamisena erinevatele toitudele. Taim on rikas C-vitamiini, raua ja eeterlike õlide poolest ning sellele omistatakse mitmesuguseid tervistavaid omadusi. Karulauk on Eestis looduskaitse all ning seda tohib korjata ainult isiklikuks tarbimiseks mõistlikes kogustes. Nimetus tuleneb tõenäoliselt rahvatraditsioonist, mille järgi karud söövad pärast talveund karulaugu, et end puhastada ja jõudu koguda. Taime võib segi ajada mürgiste maikellukese või sügiskolmõõgaga, mistõttu on oluline tugineda kindlalt küüslaugulõhna äratundmisele.
Etümoloogia
Ladinakeelne nimetus Allium ursinum sisaldab sõna «ursus» (karu), mis viitab uskumusele, et karud tarbivad pärast talveund seda taime.
Kasutusnäited
Kevadel käime metsas karulauku korjamas ja teeme sellest maitsvat pestot.
Karulauk õitseb meie metsas tavaliselt aprillikuu lõpus ja levitab tugevat küüslaugulaadset lõhna.
Värske karulaugu lehed annavad salatile maitsvalt terava maitse.