kullake
Kullake on hellitusnimetus, mida kasutatakse armsuse ja kiindumuse väljendamiseks lähedase inimese, eriti lapse või armastatu kohta.
Kullake on eesti keeles laialt kasutatav hellitusnimetus, mis väljendab soojust, kiindumust ja armastust. Sõna tuleneb kullast kui väärtuslikust metallist, viidates sellele, et kõnetatud inimene on kõnelejale sama väärtuslik ja kallis kui kuld. Hellitatav nimetus on levinud peamiselt lähedaste inimeste vahel – vanemad kutsuvad oma lapsi kullakeseks, armastajad üksteist, samuti võib sõna kasutada vanaema lapselapse või hea sõbra puhul. Sõna kandis endas ka põlvkondadeüleselt hellust ja hoolivust. Kullake kuulub paljude eestikeelsete hellitusnimetuste hulka nagu kallike, armsake, südameke. Sõna kasutamine loob intiimse ja sooja emotsionaalse õhkkonna ning näitab, et kõnetatav inimene on eriliselt tähtis ja armastatud.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «kuld», deminutiivsufiks -ke lisab hellitusliku varjundi, rõhutades väärtuslikkust ja armastust
Kasutusnäited
Tule siia, kullake, aitan sul kingad jalga panna.
«Sa oled minu kullake,» sosistas ema beebile.
Vanaema küpsetab alati kullakesele tema lemmikkooki.