sagedus
Sagedus on suurus, mis näitab, kui tihti mingi sündmus aset leiab või kui palju kordi mingi nähtus teatud aja jooksul kordub.
Sagedus on füüsikas ja matemaatikas kasutatav suurus, mis väljendab perioodilise nähtuse tsüklite arvu ajaühiku kohta. Näiteks võnkumiste puhul näitab sagedus, mitu võnget toimub ühe sekundi jooksul. Sageduse ühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis on hertz (Hz), mis tähendab üht tsüklit sekundis. Kõrge sagedus tähendab kiiremat kordumist, madal sagedus aeglasemat kordumist. Tavakeeles kasutatakse sõna «sagedus» laiemalt mis tahes nähtuse esinemise tiheduse kohta, näiteks esineb termin statistikas (andmete esinemissagedus), keeleteaduses (sõnade kasutussagedus) ja igapäevaelus (külastussagedus, esinemissagedus). Füüsikas on sagedus pöördvõrdeline perioodiga: mida suurem on sagedus, seda lühem on ühe tsükli kestus. Raadiosides ja elektroonika valdkonnas on sagedus oluline mõiste, mis määrab näiteks raadiolainete omadused ja kanalite jaotuse. Infrapuna-, nähtava valguse ja ultraviolettkiirguse puhul määrab sagedus elektromagnetilise kiirguse värvi ja energia.
Etümoloogia
Tuleneb adjektiivist «sage» (tihti esinev, korduv), mis omakorda pärineb balti algkeelest.
Kasutusnäited
Raadiolaine sagedus oli 100 megahertsi.
Sõna kasutusse sagedus eesti keeles on kasvanud viimase kümne aasta jooksul.
Vooluvõrgu standardne sagedus Eestis on 50 hertsi.
Arsti külastamise sagedus sõltub inimese tervislikust seisundist.