korrektiiv

nimisõna neutraalne muu

Korrektiiv on parandus, täpsustus või muudatus, mida tehakse millegi vigase või ebatäpse parandamiseks. Samuti õigustermin, mis tähistab sunnivahendit või karistust, mis on mõeldud käitumise parandamiseks.

1. Üldkeeles on korrektiiv parandus, täpsustus või muudatus, mida tehakse millegi vigase, ebatäpse või ebaõige parandamiseks. Korrektiivi võib teha näiteks varem avaldatud informatsioonile, otsusele või plaanile. 2. Õiguskeeles tähistab korrektiiv sunnivahendite või karistuste kogumit, mis on mõeldud õiguserikkuja käitumise parandamiseks ja tema suunamiseks õiguskuulekale teele. See hõlmab erinevaid kasvatuslikke ja taastuslikke meetmeid. 3. Kasvatusteaduses ja pedagoogikas viitab korrektiiv parandusmeetmele või tegevusele, mis on suunatud soovimatu käitumise, harjumuse või arengu kõrvalekalde parandamisele. Mõiste kannab endas ideed, et viga või kõrvalekalle on parandatav ning eesmärk on viia olukord õigele rajale.

Etümoloogia

Ladinakeelsest sõnast 'correctivus' (parandav), mis tuleneb tegusõnast 'corrigere' (parandama).

Kasutusnäited

Valitsus tegi oma varasemate lubaduste suhtes olulise korrektiivi ning tunnistas, et eelarvesse tuleb teha muudatusi.
Kohus määras noortele õigusrikkujatele korrektiivi kasvatuslike meetmete näol.
Ajalehe toimetaja avaldas artiklile korrektiivi, kus parandati ekslikult avaldatud andmeid.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt