veekogu

Veekogu on geograafiline mõiste, mis tähistab maapinnal või maa sees paiknevat süvendit, mis on täitunud veega. Veekogu on üks olulisemaid looduslikke elemente, mis mõjutab keskkonda, kliima ja elurikkust. Veekogud liigitatakse erinevatel alustel: paiknemise järgi eristatakse pinnaveekogu (järv, jõgi, meri, oja) ja põhjaveekogu; tekkepõhjuse järgi jagunevad need looduslikkeks (loodusliku tekkega) ja tehislikeks (inimese loodud, nagu veehoidlad, tiigid, kanalid). Samuti eristatakse seisvaid veekogu (järved, tiigid) ja voolavaid veekogu (jõed, ojad). Eesti Vabariigis on veekogude kaitse ja kasutamine reguleeritud veeseadusega, mis määratleb veekogude valglad, kaitsevööndid ja kasutustingimused. Veekogud on olulised nii joogivee allikana, energiatootmiseks, transpordi, puhkuse kui ka looduskaitse seisukohalt. Eestis on üle 1500 järve ja rohkem kui 7000 jõge ning oja, mistõttu veekogud moodustavad oluline osa riigi looduskeskkonnast.