pärandist loobumine
Pärandist loobumine on õiguslik tehing, millega pärija keeldub enda pärandiosast ja kõigist pärimisega seotud õigustest ning kohustustest. Loobumisel ei saa pärija midagi pärandvara, kuid ta ei pea ka vastutama pärandaja võlgade eest.
Pärandist loobumine on õiguslik tehing, mille kaudu pärija avaldab ametlikult, et ta ei soovi pärandvara vastu võtta. Loobuja loobub nii pärandvarast kui ka kõigist pärandajale kuulunud kohustustest, sealhulgas võlgadest. Loobumine peab olema selgesõnaline ja vorminõuetekohane – seda saab teha notari juures notariaalselt tõestatud avaldusega või kohtu juures kohtumenetluse käigus. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud alates pärimisõiguse tekkimisest ehk tavaliselt pärandaja surmast. Kui pärija ei loobu ega võta pärandit vastu selle aja jooksul, loetakse pärandi vastuvõetuks vaikimisi. Pärandist loobumine on lõplik otsus – hiljem ei saa enam loobumist tagasi võtta ega meelt muuta, välja arvatud erandjuhtudel nagu pettus või ähvardus. Pärandist loobutakse sageli siis, kui pärandvara on väike, kuid võlad suured, või kui pärija soovib, et tema osa läheks teistele pärijatele. Alaealise või piiratud teovõimega isiku eest saab pärandist loobuda ainult kohtu loal.
Kasutusnäited
Kuna isa võlad olid suuremad kui vara väärtus, otsustasid lapsed teha pärandist loobumise notari juures.
Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud pärandaja surmast arvates.
Notar selgitas, et pärandist loobumine on lõplik otsus ja seda ei saa hiljem tagasi võtta.