voolutugevus
Voolutugevus on elektrivoolu tugevust iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju elektrilaengut läbib juhtme ristlõiget ajaühikus. Mõõdetakse amprites (A).
Voolutugevus on elektrilehre põhisuurus, mis väljendab elektrivoolu intensiivsust. See näitab, kui palju elektrilaengut (tavaliselt elektronide kujul) liigub juhtmes läbi teatud ristlõike ühe sekundi jooksul. Mida suurem on voolutugevus, seda rohkem laengukandjaid liigub ja seda tugevam on vool. Voolutugevuse rahvusvaheline ühik on amper (A), mis on üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust. Üks amper tähendab, et ühe sekundi jooksul voolab läbi juhi ristlõike üks kulon elektrilaengut. Praktikas kasutatakse ka väiksemaid ühikuid nagu milliamper (mA) ja mikroamper (μA) ning suuremaid nagu kiloamper (kA). Voolutugevust mõõdetakse ampermeetri või multimeetriga. Koduste elektriseadmete puhul on tavaline voolutugevus mõnest milliamprist kuni kümnete ampriteni. Näiteks LED-lambis võib voolata 20-100 mA, sülearvuti laadijas 2-3 A, elektripliidi puhul kuni 16 A. Voolutugevus on seotud pinge ja takistusega Ohmi seaduse kaudu: I = U/R, kus I on voolutugevus, U on pinge ja R on takistus. Elektriohutuse seisukohast on oluline teada, et juba mõne kümnendi milliampri suurune vool läbi inimkeha võib olla eluohtlik. Voolutugevus on ka aluseks elektrienergia tarbimise arvutamisel koos pingega.
Etümoloogia
Liitsõna: vool + tugevus. Sõna «vool» pärineb verbist voolama, «tugevus» omadussõnast tugev. Termin kujunes eesti keeles elektrilehre terminoloogia väljaarendamisel 20. sajandi alguses.
Kasutusnäited
Elektrik mõõtis juhtmes voolutugevust ja tuvastas, et see ületab lubatud piirmäära.
Füüsikatunnis õppisime arvutama voolutugevust Ohmi seaduse abil.
Selle seadme voolutugevus on 2,5 amplit, seega peab kasutama sobivat kaitset.