tuluke
Tuluke on väike tuli või tulekene, samuti rahvapärane nimetus põleva küünla, laternatuld või muud väikest valgusallikat tähistavaks sõnaks.
Tuluke on sõna «tuli» deminutiivne ehk hellituslik vorm, mis tähistab väikest tuld või tulekest. Sõna kasutatakse sageli laste keeles või kõnekeeles, kui viidatakse põlevale küünlale, laternatuld kandvale kukeseenele või muule väikesele valgusallikale. Sõnal on ka kujundlik tähendus, kus tuluke võib tähistada lootusekiirt, väikest rõõmu või innustust (nt «hoida tulevikuootuse tuluket põlemas»). Eesti rahvakultuuris on tuluke seotud jõulutraditsioonidega, kus räägitakse jõulutulukestest akendel või kuusepuul. Samuti esineb sõna laste luuletustes ja muinasjuttudes, kus tulukesel võib olla isegi isikustatud roll. Väljend «anda tuld tulukesele» tähendab süüdata küünal või lamp.
Etümoloogia
Deminutiivvorm sõnast «tuli», moodustatud liitega -ke, mis väljendab väiksust või hellitust.
Kasutusnäited
Laps küsis, kas võib aknalauale jõulutulukese süüdata.
Pimedas metsas paistis kauguses väike tuluke.
Peame hoidma lootuse tuluket südames ka raskeil aegadel.