ilmakodanik
Ilmakodanik on inimene, kes tunneb end kuuluvana kogu maailma, mitte ainult ühe riigi või rahvuse kodanikuna, ning kellel on avatud ja üleilmne maailmavaade.
Ilmakodanik on inimene, kes tunneb end kuuluvana kogu inimkonna ja planeedi, mitte ainult ühe riigi, rahvuse või piirkonna kodanikuna. Ilmakodaniku maailmavaade on üleilmne ja kosmopoliitne – ta näeb end osana ülemaailmsest kogukonnast ning hindab ühtemoodi kõiki inimesi nende päritolust, rahvusest või elukohast sõltumata. Mõiste rõhutab universaalseid väärtusi nagu inimõigused, võrdsus, solidaarsus ja vastutus planeedi ja kõigi selle elanike heaolu eest. Ilmakodanikuks olemine ei tähenda oma rahvuslikust identiteedist loobumist, vaid pigem laiemapõhjalise identiteedi omaksvõtmist, mis ületab riigipiirid. See väljendub sageli avatud suhtumises erinevatesse kultuuridesse, keeltesse ja maailmavaatesse, valmisolekus elada ja töötada erinevates riikides ning aktiivsetes pingutustes üleilmsete probleemide lahendamisel, nagu kliimamuutused, vaesus või rahvusvaheline koostöö. Hariduses räägitakse ka üleilmsest kodanikukasvatusest, mille eesmärk on kasvatada noori ilmakodanikeks, kes mõtlevad ja tegutsevad üleilmselt. Mõiste juured ulatuvad antiik-Kreekasse, kus stoikud rääkisid kosmopoliitilisusest – kuulumisest maailma kui tervikusse, mitte ainult oma linnriiki.
Etümoloogia
Liitsõna: ilm (maailm) + kodanik. Vaste kreekakeelsele terminile «kosmopoliit» (kreeka k kosmos 'maailm' + politēs 'kodanik'), mida kasutasid juba antiik-Kreeka stoikud.
Kasutusnäited
Tänapäeva noored on sageli ilmakodanikud, kes tunnevad end koduselt nii Tallinnas kui Berliinis või New Yorgis.
Ilmakodaniku jaoks ei ole riigipiirid takistuseks, vaid ta näeb end osana üleilmsest kogukonnast.
Haridussüsteem peaks kasvatama ilmakodanikke, kes mõistavad globaalseid probleeme ja suudavad neile lahendusi leida.