antropoloogia
Antropoloogia on teadus, mis uurib inimest kui liiki, tema füüsilist arengut, kultuure, ühiskondi ja käitumist. Selle eesmärk on mõista inimese mitmekesisust nii bioloogilisest kui ka kultuurilisest vaatenurgast.
Antropoloogia on teadusharu, mis uurib inimest terviklikult – tema bioloogilist loomust, kultuurilist mitmekesisust, ühiskondlikku korraldust ja ajaloolist arengut. Tegemist on laia valdkonnaga, mis hõlmab nii looduslik-bioloogilisi kui ka humanitaar- ja sotsiaalteaduslikke lähenemisi. Antropoloogia kujunes iseseisvaks teaduseks 19. sajandil, mil kasvas huvi võõraste kultuuride ja rahvaste vastu. Tänapäeval hõlmab see nii väliuuringuid kaasaegsetes ja traditsioonilistes ühiskondades kui ka laboratoorseid uuringuid inimese evolutsiooni, geneetika ja füüsilise ehituse kohta. Antropoloogia jaguneb tavaliselt mitmeks põhivaldkonnaks: füüsiline ehk bioloogiline antropoloogia uurib inimese füüsilist arengut ja evolutsiooni, kultuuriantropoloogia keskendub inimeste eluviisidele, uskumustele ja kommetele, sotsiaalne antropoloogia käsitleb ühiskondlikke suhteid ja struktuure ning lingvistiline antropoloogia uurib keelt ja suhtlemist. Eestis on antropoloogiaga seotud uurimistöö toimunud peamiselt Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis, kusjuures huvitutakse nii Eesti rahva kui ka teiste rahvaste kultuuriloost ja identiteedist.
Etümoloogia
Kreeka keelest: ánthrōpos 'inimene' + lógos 'õpetus, teadus'
Kasutusnäited
Ta õppis ülikoolis antropoloogiat ja spetsialiseerus hiljem põlisrahvaste kultuuride uurimisele.
Füüsiline antropoloogia uurib inimese skeleti ehitust ja evolutsioonilist arengut.
Antropoloogia meetodid hõlmavad nii välitöid, intervjuusid kui ka osalvat vaatlust.