kaagutama
Kaagutama on tegusõna, mis kirjeldab varna iseloomulikku häält või karjumist. Kasutatakse peamiselt varna «kaa-kaa» hüüu kohta.
Kaagutama tähendab varna tegemist või sellele sarnast kare, kõrget häält tegemist. Sõna on häälikuline ehk onomatopoeetiline, jäljendades varna iseloomulikku «kaa-kaa» või «kraaks-kraaks» hüüdu. Kaagutamist kuuleb eriti sügisel ja kevadel, kui varnad on aktiivsemad ja liiguvad salkadena. Sõna kuulub lindude häälte kirjeldamise sõnavaras samasse kategooriasse nagu krooksuma (kull), kurrutama (tuvi) või tirtsutama (varblane). Kujundlikus tähenduses võib kaagutamist kasutada ka inimese kare, ebameeldiva karjumise või kriiskamise kohta, kuid see on harvem kasutatav tähendus.
Etümoloogia
Häälikuline ehk onomatopoeetiline sõna, mis jäljendab varna häält «kaa-kaa». Tuletatud hääljäljendiga kaak või kaagun.
Kasutusnäited
Hommikul kaagutasid varnad aiaäärses tammes juba enne päikesetõusu.
Sügiseti võib kuulda, kuidas suured varnasalgad kaagutavad põldude kohal.
Lapsed jäljendavad sageli linde: kaagutavad nagu varnad ja tirtsutavad nagu varblased.