kõrgkultuur
Kõrgkultuur on ühiskonna kõrgeimaks või väärtuslikumaks peetav kultuurikiht, mis hõlmab klassikalist kunsti, kirjandust, muusikat, teadust ja haritlaskonna loodud kultuuriväärtusi, millega käib sageli kaasas eriline haridus või ettevalmistus nende mõistmiseks.
Kõrgkultuur on kultuurisotsioloogiline mõiste, mis tähistab ühiskonnas prestiižseks ja väärtuslikuks peetavat kultuurikihi, kuhu kuuluvad klassikaline muusika, ooper, ballett, tõsine kirjandus, kujutav kunst, teater, akadeemiline teadus ja teised intellektuaalse või kunstilise hariduse baasil loodud kultuurivormid. Kõrgkultuuriga seostatakse sageli institutsionaliseeritud kunsti- ja teaduselu, nagu muuseumid, filharmoonia, ülikoolid ja kirjastused. Kõrgkultuuriga tegelemine ja selle mõistmine eeldab tavaliselt eriharidust, kultuurilist kapitali ja teatud esteetilist ettevalmistust. See eristub rahvakultuurist ja populaarkultuurist, mis on laiematele massidele kättesaadavamad ja vähem formaalsed. Kõrgkultuuri mõiste on kriitika all selle eliitarusaama tõttu – paljud kultuuriteadlased väidavad, et kultuuride hierarhiline jaotus peegeldab ennekõike ühiskondlikke võimusuhteid ja klassivahesid, mitte objektiivset kunstilist väärtust. Eestis on kõrgkultuuri kandjateks peetud näiteks Rahvusooperit Estonia, Eesti Filharmooniat, Eesti Kirjanike Liitu ja akadeemilisi institutsioone. Kaasaegses kultuurikäsitluses on kõrgkultuuri ja populaarkultuuri piirid üha hägusemad, kuid mõiste jääb kasutusse kultuurinähtuste eristamisel ja arutelus kunsti kaanonite üle.
Kasutusnäited
Rahvusooper Estonia esindab Eesti kõrgkultuuri olulisima institutsioonina.
Kõrgkultuuri tarbimine eeldab sageli eelteadmisi ja kultuurilist haridust.
Piir kõrgkultuuri ja populaarkultuuri vahel on tänapäeval üha enam hägustumas.