anum
Anum on sügav või keskmine nõu, mis on ette nähtud vedelike või tahkete ainete hoidmiseks ja säilitamiseks. Traditsiooniliselt on anumad põliseesti kultuuris olnud olulised koduse majapidamise vahendid.
Anum on nõu, mis on valmistatud erinevate materjalide (saviest, metallist, puust, plastikust jne) järgi. Ajalooliselt olid anumad eriti olulised eestlaste pärimuskultuuri osas – savianumad kasutati toidu säilitamiseks, jooki jahtumiseks ja erinevate ainetega kättelemiseks. Anumate kuju ja suurust valiti kasutusotstarbele vastavalt: pipakrukid olid võrdlemisi sügavad ja kitsad, suuremad anumad teenisid talumajandustes viljasäilituse ja hapete-marineeritud toodete jaoks. Traditsiooniline savianumade meisterlikkus on mitmetuhandeid aastaid vana ja kuulub eesti pärimuskultuuride hulka. Kaasajal kasutatakse anumat laias tähenduses mis tahes mahutavat nõud.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolust sõna, seotud läänemeresoome keelte sarnaste sõnadega (nt soome 'astia'). Esiineb eesti keeles väga ammusest ajast.
Kasutusnäited
Vanaema hoidis köögi akende all suurtes anumades hapukapsaid ja marineeritud kurke.
Leiad köögikaapist erinevaid plastikust anumate, mis on ideaalsed jääkaapile.
Muuseumis esitatakse arvukalt pärimuslikke savianumaid, mis annavad ülevaate eesti rahva igapäevaelust.