tünn
Tünn on silindrikujuline puidust või metallist valmistatud anum, millel on kaared ja mis on mõeldud vedelike või puistematerjali hoiustamiseks ja transportimiseks.
Tünn on traditsiooniline silindrikujuline anum, mis on valmistatud puidust laastudest (dauadest), mida hoiavad koos metallist või puidust kaared (vannid). Tünnid on olnud sajandeid kasutusel vedelike (eriti alkoholi, õli, tõrva) ja puistematerjali (teravili, sool) hoiustamiseks ning transportimiseks. Klassikaliselt on puidust tünnid kergelt kumerad, mis muudab need tugevaks ja hõlpsasti veeretavaks. Metallitünnid on kaasaegses tööstuses levinud standardmahutid. Tünn on ka mahuühik: traditsiooniline tünn (barrel) võrdub ligikaudu 159 liitriga, mida kasutatakse eriti naftatööstuses. Eesti kultuuris on tünn seotud ka moonivalmistamise ja toiduainete säilitamisega (hapendamine tünnis). Käibekeeles kasutatakse sõna «tünn» ka ülekantud tähenduses tüseda inimese või suurte koguste kohta (nt «tünnide viisi»).
Etümoloogia
Germaani päritolu sõna, eesti keeles lähtub sama tüvest kui rootsi tunna ja saksa Tonne. Seotud soome sõnaga tynnyri.
Kasutusnäited
Vanaisa säilitas hapukapsaid ja kurke suures puidust tünnis kelder.
Veinivalmistaja kasutas prantsuse tammest tünne, et anda veinile eriline maitse.
Nafta hinda noteeritakse tünni (barrel) kohta USA dollarites.
Laos seisid metallist tünnid täis kemikaalidega.