aruandlus
Aruandlus on kohustus või tegevus, mille käigus esitab isik või organisatsioon teisele osapoolele teavet oma tegevuse, otsuste või tulemuste kohta. See on kontrollimehhanismi osa, mille eesmärk on tagada läbipaistvus ja vastutus.
Aruandlus on süstemaatiline tegevus, mille käigus peab isik, organisatsioon või valitsusasutus esitama aruandeid oma tegevuse, kulude, tulemuste ja otsuste kohta. See on oluline osa halitsemine- ja juhtimistegevustest ning tagab, et inimesed ja institutsioonid on vastutavad oma tegude eest. Aruandlus võib olla seadusega kohustuslik (näiteks ettevõtete aastaruandlus) või lepingust tulenev. Aruandlus on tihedalt seotud avaliku raha kasutamise kontrollimisega ja demokraatliku ühiskonna toimimisega. Eesti kontekstis on avaliku sektori aruandlus reguleeritud mitme seadusega ja see on osa hea halitsemise põhimõtetest.
Etümoloogia
Sõna "aruandlus" tuleneb tegusõnast "aruandama" (anda aru, esitada aruanne), millele on lisatud nimisõna moodustava sufiks "-lus". Verbaalse tuletise aluseks on "aru andmine" - info edastamine teisele osapoolele.
Kasutusnäited
Riigikontroll nõuab ministeeriumitelt detailset aruandlust avaliku raha kasutamise kohta.
Ettevõtte juhatuse aruandlus aktsionäärile on üks olulisemaid juhtimise instrumente.
Korruptsioonivastase seaduse nõuete kohaselt peab ametiisik tagama aruandluse oma käitumise kohta.