asundus
Asundus on väiksem asula või külakese, mis asub tavaliselt suurema linna või aleviks järel. See on alaliste asujate poolt asutatud ja elanikkonnalt väiksem kui alevid ja linnad.
Asundus on administratiivne-geograafiline üksus, mis tähistab väiksemat rahvastikukeskust. Eestis on asundused valdade või linnade koosseisus olevad asulad, mis erinevad küladest suurema elanikkonna ja arenenuma infrastruktuuriga. Asundused tekivad tihti tööstuse, transpordi või põllumajandusliku tegevuse keskuste ümber. Ajalooliselt said asunduste staatuse eriti need alad, kus arenes käsitöö, kaubandus või väiketööstus. Tänapäeval on asunduste roll vähenenud, kuid mõned neist on säilitanud kohaliku tähenduse.
Etümoloogia
Sõna "asundus" on tuletis sõnast "asuda" (asutada, elama asuda) lõpuga -us, mis moodustab nimisõnu. Seotud sõnadega "asustus" ja "asumine".
Kasutusnäited
Petseri asundus oli kunagi oluline käsitööliste keskus.
Paljud asundused muutusid kolhooside ajal kollektiivteede keskusteks.
Väike asundus asub raudteejaama lähedal ja teenindab kohalikke elanikke.