DAO
DAO ehk decentralised autonomous organisation (detsentraliseeritud autonoomne organisatsioon) on plokiahela tehnoloogial põhinev organisatsioon, mida juhitakse nutikate lepingute abil ilma keskse juhtimiseta ning kus otsuseid teevad kollektiivselt organisatsiooni liikmed.
DAO ehk decentralised autonomous organisation on organisatsioonivorm, mis töötab plokiahelas ja mida juhitakse automaatselt nutikate lepingute (smart contracts) abil. DAO-s puudub traditsiooniline hierarhiline juhtimine – selle asemel teevad otsuseid organisatsiooni liikmed hääletades, tavaliselt vastavalt nende omanduses olevatele žetoonidele (tokenitele). Kõik reeglid ja tehingud on läbipaistvalt salvestatud plokiahelas. DAO-d kasutatakse erinevatel eesmärkidel: investeerimisfondidena, kogukondade juhtimiseks, heategevusprojektide jaoks või detsentraliseeritud rakenduste haldamiseks. Näiteks võib DAO liikmete hääletus otsustada, kuhu raha investeeritakse või milliseid projekte rahastada. DAO kontseptsioon sai tuntuks 2016. aastal, kui loodi üks esimesi selliseid organisatsioone nimega The DAO, kuid see langes häkkimise ohvriks, mis viis Ethereumi plokiahela lõhenemiseni. Tänapäeval on DAO-d muutunud krüptokogukondades üha populaarsemaks viisiks detsentraliseeritud otsuste tegemiseks ja ressursside haldamiseks. Eestis on DAO-de õiguslik staatus veel ebaselge, kuna traditsiooniline õigussüsteem ei tunnista hõlpsalt organisatsioone, millel puudub selge õiguslik vorm või vastutav isik.
Kasutusnäited
Investorid moodustasid DAO, et kollektiivselt otsustada krüptoprojektide rahastamise üle.
DAO liikmed hääletasid nutilepingute kaudu uue projekti heakskiitmise poolt.
Paljud krüptokogukonna projektid kasutavad DAO struktuuri, et tagada detsentraliseeritud juhtimine.