krüptovara
Krüptovara on krüptograafiliste meetoditega kaitstud digitaalne vara, mis põhineb plokiahela tehnoloogial ja mida saab kasutada maksevahendina, investeeringuna või muu väärtuse säilitamiseks. Tuntuimad krüptovarad on Bitcoin ja Ethereum.
Krüptovara on digitaalne vara, mis kasutab krüptograafiat tehingute turvamiseks ja uute ühikute loomise kontrollimiseks. Krüptovarad põhinevad detsentraliseeritud plokiahela tehnoloogial, mis tähendab, et neid ei kontrolli ükski keskne asutus nagu pank või valitsus. Tehingud salvestatakse avalikku jaotatud andmebaasi, mida nimetatakse plokiahelaks. Esimene ja tuntum krüptovara on Bitcoin, mis loodi 2009. aastal. Hiljem on tekkinud tuhandeid teisi krüptovarasid, nagu Ethereum, Litecoin, Ripple ja paljud teised, millel on erinevad eesmärgid ja tehnilised omadused. Krüptovarasid saab kasutada mitmel eesmärgil: maksevahendina kaupade ja teenuste eest tasumisel, investeeringuna väärtuse kasvu ootuses, tehingute tegemiseks plokiahela võrgustikes või osalemisel detsentraliseeritud rahanduse (DeFi) projektides. Eestis reguleerib krüptovaradega seotud tegevust Rahapesu andmebüroo, kes väljastab vastava tegevusloa. Krüptovarad on volatiilsed ja nende väärtus võib kiiresti kõikuda, mis teeb neist riskantsema investeeringu kui traditsioonilised finantsinstrumendid.
Etümoloogia
Sõna koosneb osistest 'krüpto-' (kreeka keelest kryptos 'varjatud, salajane', viidates krüptograafiale) ja 'vara' (eesti keeles 'omand, varandus'). Ingliskeelne vaste on cryptocurrency.
Kasutusnäited
Paljud investorid on hakanud oma portfelli lisama krüptovara, et hajutada riske.
Eestis peavad krüptovaraga tegelevad ettevõtted omama Rahapesu andmebüroo väljastatud tegevusluba.
Krüptovara väärtus võib ühe päevaga muutuda kümnete protsendivõrra.