kaevandamine
Kaevandamine on maavarade (nt kivisüsi, maak, nafta, metallid) süstemaatiline väljavõtmine maapõuest tööstuslikul eesmärgil. Eestis on tuntuim põlevkivi kaevandamine Ida-Virumaal.
Kaevandamine on maavarade süstemaatiline väljavõtmine maapõuest majanduslikul või tööstuslikul eesmärgil. Kaevandamine hõlmab nii mineraalide, metallide, kivisöe, nafta, maagaasi kui ka ehituskivimite ja turba kaevandamist. Kaevandamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid: pinnakaevandusmeetod (avakaevandus), kus maavara võetakse päevakatte eemaldamise järel otse pinnalt, ning maa-alune kaevandusmeetod, kus kaevandatakse kaevanduskäikude ja šahtide kaudu. Eestis on kaevandamine seotud peamiselt põlevkivi kaevandamisega Ida-Virumaal, kus asuvad nii avakaevandused kui ka suletud kaevandused. Põlevkivist toodetakse elektrit ja põlevkiviõli. Kaevandamine on rangelt reguleeritud tegevus, mis nõuab kaevandamisõigust ja keskkonnalube. Kriitikud tõstavad esile kaevandamise keskkonnamõjusid: maastiku muutumist, põhjavee saastumist ja õhureostust. Krüptovaluutade kontekstis tähendab kaevandamine (inglise keelest mining) arvutite abil krüptovaluuta võrgu tehingute kinnitamist ja uute müntide loomist, mille eest kaevur saab tasu krüptovaluutas. Krüptokaevandamine nõuab võimsat arvutustehnikat ja kulutab palju elektrit.
Etümoloogia
Tuletis sõnast 'kaevama', mis on soome-ugri päritolu alggermaani laensõna
Kasutusnäited
Põlevkivi kaevandamine Eestis algas 20. sajandi alguses.
Kullamaardlate kaevandamine on paljudes riikides oluline majandusharu.
Bitcoini kaevandamine nõuab üha võimsamaid arvuteid ja kulutab tohutu hulga elektrit.