endisaegne
Endisaegne on omadussõna, mis tähendab varasemast ajast pärit, endisele ajale iseloomulikku või vanamoelist. Kasutatakse kirjeldamaks asju, kombeid, suhtumisi või stiili, mis on iseloomulikud varasemale ajastule.
Endisaegne on omadussõna, mis kirjeldab midagi, mis pärineb varasemast ajast või on iseloomulik möödunud aegadele. Sõna kannab endas tavaliselt neutraalset või veidi nostalgilis-positiivset varjundit, viidates asjadele, kommetele, suhtumistele või stiilile, mis olid levinud varasemas ajaperioodis. Sõna kasutatakse sageli kirjeldamaks arhitektuuri, interjööri, rõivaid, kombeid või käitumisviise, mis meenutavad varasemaid ajastuid. Näiteks «endisaegne mööbel» viitab vanema stiili mööblile, «endisaegne komme» möödunud aegade tavadele. Mõnikord võib sõna kanda ka kerget vanamoelisuse varjundit, kuid see pole tingimata negatiivne. Võrreldes sõnadega «vanamoeline» või «iganenud», mis võivad kõlada kriitilisemalt, on «endisaegne» neutraalsem ja sageli ka väärtustavam. Sõna moodustub sõnadest «endine» (varasem, eelmine) ja «aeg», liidetega -aeg-ne.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «endine» (varasem, möödunud) ja «aeg», tuletatud omadussõnalise liitega -ne. Sõna «endine» pärineb muinaseesti sõnast, mis tähistas varasemust.
Kasutusnäited
Vanaema köögis oli endisaegne pliit, mis köeti küttepuudega.
Muuseumis eksponeeritakse endisaegseid käsitööriistu ja igapäevaesemeid.
Ta hoidis kinni endisaegsetest väärtustest ja kommetest.
Lossi interjöör on sisustatud endisaegsete mööbli ja vaipade.
Endisaegne käitumisviis nõudis rangeid viisakusreegleid.