merekeskkond
Merekeskkond on mere ökosüsteem koos seal toimuvate looduslike ja inimtekkeliste protsessidega, hõlmates nii vett, merepõhja, rannikualasid kui ka seal elavaid organisme.
Merekeskkond on mereala ja selle looduslike olude kogum, mis hõlmab nii füüsikalisi, keemilisi kui ka bioloogilisi komponente. See koosneb merest kui veekogust, merepõhjast, rannikualadest, seal elavatest taimede ja loomade liikidest ning kõigist nende omavahelistest suhetest. Merekeskkonna olulised elemendid on soolsus, temperatuur, valgusrežiim, hoovused, veesügavus ja merepõhja iseloom. Eesti kontekstis on eriti oluline Läänemere merekeskkond, mis on suhteliselt madala soolsusega sisemeri. Merekeskkonna kaitse on keskkonnapoliitika oluline valdkond, kuna inimtegevus nagu reostus, ületuristamine ja kliimamuutused mõjutavad merekosüsteeme. Merekeskkonna seisundit jälgitakse pidevalt erinevate seire- ja uurimisprogrammide kaudu. Hea merekeskkonna seisund on eelduseks bioloogilise mitmekesisuse säilimisele, kalandusele ja mere puhkekasutusele.
Kasutusnäited
Läänemere merekeskkonna seisund on viimastel aastakümnetel paranenud tänu reostuse vähendamisele.
Teadlased uurivad plastireostuse mõju merekeskkonnale ja selle elanikele.
Tuuleenergia pargi rajamisel tuleb arvestada võimalike mõjudega merekeskkonnale.