šovinism
Šovinism on liialdatud, agressiivne rahvuslus või patriotism, mis väljendub oma rahvuse, riigi või soo üleoleku rõhutamises ja teiste alavääristamises.
Šovinism on äärmuslik, liialdatud rahvuslus või patriotism, kus oma rahvust, riiki, kultuuri või sugu peetakse teistest paremaks ja ülemaks. Šovinistlik hoiak väljendub teiste rahvuste, kultuuride või soo alavääristamises ning oma grupi ülemvõimu propageerimises, sageli agressiivsel ja ebamõistlikul viisil. Šovinism erineb tavalise patriotismist just oma üleolevuse ja teiste vastu suunatud vaenulikkuse poolest. Kõige levinumad vormid on rahvuslik šovinism (oma rahvuse üleoleku rõhutamine) ja sooline šovinism ehk meesšovinism (meeste üleoleku rõhutamine naiste ees). Rahvusliku šovinismi ajalooliseks näiteks on Teise maailmasõja eelse Saksamaa ideoloogia või nõukogude perioodil venestamispoliitika. Sooline šovinism väljendub naiste diskrimineerimises, nende võimete ja õiguste eitamises. Šovinistlik mõtteviis toetub enamasti stereotüüpidele ja eelarvamustele ning võib viia diskrimineerimise, vägivalla ja konflikitideni.
Etümoloogia
Prantsuse sõnast chauvinisme, mis pärineb Nicolas Chauvini nimest, Napoleon Bonaparte fanaatiliselt pühendunud sõduri kohta, kelle liialdatud patriotismi hakati 19. sajandi alguses pilkavalt nimetama šovinismiks.
Kasutusnäited
Tema rahvuslik šovinism väljendus pidevates teiste rahvaste halvustavates kommentaarides.
Meessoost šovinism töökeskkonnas takistab naiste karjääri arengut.
Ajaloolased hoiatasid, et selline šovinism võib viia ohtlike konfliktideni naaberriikidega.