põlevkivi
Põlevkivi on tumepruun settekivim, mis sisaldab suures koguses orgaanilist ainet (kerogeeni) ja mida kasutatakse kütusena ning keemiatööstuse toorainena. Eesti on üks maailma suurimaid põlevkivi kasutajaid.
Põlevkivi on settekivim, mis sisaldab suures koguses orgaanilist ainet, peamiselt kerogeeni, ning mida saab põletada energia tootmiseks või töödelda õliks ja keemiatööstuse tooraineks. Põlevkivi tekkis umbkaudu 450-500 miljonit aastat tagasi ordoviitsiumiperioodil merepõhjas settinud planktonist ja vetikakogumikest. Eesti põlevkivi, mida nimetatakse kukersiidiks, on oma liigi poolest kvaliteetne ja sisaldab suhteliselt palju orgaanilist ainet (kuni 50-60%). Eestis asuvad maailma suurimad teadaolevad kukersiidi varud. Põlevkivi kaevandatakse peamiselt Ida-Virumaal, kus selle töötlemine on olnud alates 20. sajandi algusest piirkonna peamine majandusharu. Põlevkivist toodetakse elektrit ja soojust, samuti õli, mida kasutatakse kütusena ja keemiatööstuse toorainena. Põlevkivi kasutamine on olnud pikka aega Eesti energeetika alus, kuid see põhjustab märkimisväärset keskkonnamõju, sealhulgas CO2-heidet ja põlevkivituhka. 21. sajandil on toimunud vaidlused põlevkivitööstuse tuleviku üle seoses kliimaeesmärkide ja rohepöördega.
Etümoloogia
Liitsõna: põlev + kivi. Sõna on kujunenud seetõttu, et seda kivimit saab süüdata ja põletada, mis on tavalistele kivimitele ebatüüpiline omadus.
Kasutusnäited
Eesti majandus on olnud paljude aastakümnete jooksul tugevalt seotud põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega.
Põlevkivi kasutamine energiatootmiseks tekitab rohkem CO2-heidet kui taastuvenergialikad.
Ida-Virumaal asuvad Eesti suurimad põlevkivi maardlad ja töötlemistehased.