kergus
Kergus on omadus olla väikese kaaluga, mitte raske; ka lihtne, pingutuseta või muretu olek.
Kergus tähistab eesti keeles mitut omavahel seotud tähendust. 1. Füüsiline kergus ehk väike kaal, raskuse puudumine. Midagi, mis on kerge, ei nõua palju jõudu ülestõstmiseks või kandmiseks. Näiteks sulelehe kergus või kaasaegsete materjalide kergus tehnoloogias. 2. Lihtne, pingutuseta tehtav tegevus või olek. Kui miski käib kergusega või kergelt, siis see ei nõua suurt vaeva ega pingutust. Näiteks oskuse omandamise kergus või olukorraga toimetuleku kergus. 3. Vaimne või emotsionaalne kergus – muretu, pingevaba, rahulik olek. Südame kergus, olemasolu kergus, kerge meel viitavad sellele, et puuduvad murekoormus ja pinged. See tähendus on sageli seotud vaimse heaoluga. 4. Esteetiline või stiililine omadus, kus midagi on graatsiline, elegantne, mitte kohukas ega raskepärane. Näiteks balleriini liigutuste kergus või arhitektuurse lahenduse kergus. Kergus on oluline väärtus nii praktilises elus, kus see tähendab tõhusust ja mugavust, kui ka vaimses plaanis, kus see seostub heaoluga.
Etümoloogia
Tuleneb omadussõnast «kerge», mis on soome-ugri päritolu sõna, leidudes ka teistes läänemeresoome keeltes (soome kieli 'keel', kerkeä 'nobe, kiire').
Kasutusnäited
Uued süsinikkiust materjaalid pakuvad üllatavat kergust ilma tugevust kaotamata.
Pärast raskest koormusest vabanemist tundis ta südames suurt kergust.
Tundide kergus tuleb pikast praktikast ja põhjalikest teadmistest.