magnetism
Magnetism on füüsikaline nähtus, mille puhul teatud materjalid (magneetid) tõmbavad ligi rauast ja teatud teistest metallidest esemeid ning mõjutavad teisi magneete tõmbe- või tõukejõuga.
Magnetism on üks fundamentaalseid füüsikalisi nähtusi, mis avaldub magnetvälja tekkes ja magnetiliste jõudude toimes. Magneetilist välja tekitavad nii püsimagnetid (näiteks raudmagnetid) kui ka elektrivoolu läbiv juht. Magnetismi põhiomadused on see, et igal magnetil on kaks pooluseendet (põhja- ja lõunapoolus), samanimed poolused tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. Magnetvälja mõjul sätivad end magnetilised materjalid (raud, koobalt, nikkel) kindlas suunas. Magnetismi ja elektri vahel on tihe seos, mida kirjeldab elektromagnetism – liikuv elektrilaeng tekitab magnetvälja ning muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu. See seos on aluseks paljudele seadmetele nagu elektrimootorid, generaatorid ja transformaatorid. Magnetismi kasutatakse igapäevaselt arvutite kõvaketastel, kõlarites, magnetkaartidel ja meditsiinis (näiteks magnetresonantstomograafias ehk MRT-s). Mõistes «magnetism» võib kõnekeeles viidata ka isiklikule köitvusele või karismaatilisusele, kui öeldakse näiteks, et kedagi iseloomustab erilised magnetism.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «magnetismus», mis omakorda pärineb kreekakeelsest sõnast «magnētis lithos» (magneesikivi), mis viitas Magnesia piirkonnast (Väike-Aasia) pärit looduslikele magnetitele
Kasutusnäited
Füüsikatunnis uurisime magnetismi ning proovisime, kuidas magnet tõmbab rauanaelu.
Elektri ja magnetismi vaheline seos avastati 19. sajandil.
Tema isiklik magnetism võlus kõiki kuulajaid.