kahur
Kahur on raskelt relv, mis tulistab suuri mürske või kuule suurel kaugusel, kasutades püssirohugaasi või muud jõuallikat. Ajalooliselt oluline sõjarelv, mida kasutatakse siiani kaasaegses sõjaväes.
Kahur on tulirelvade hulka kuuluv raskelt relv, mis on mõeldud suurte laskemoonaliikide (mürsud, kuulid, granaadid) tulistamiseks märkimisväärsel kaugusel. Kahur koosneb tavaliselt torrust, millest laskemoon välja lennutatakse, laadurist ning sihikust. Tulistamine toimub püssirohugaasi või muu plahvatusliku aine abil, mis loob piisava jõu laskemoona väljapaiskamiseks. Kahurid jagunevad sõltuvalt kasutusviisist väli-, rannikukahuriks, raskerelvadeks ja haubitsateks. Ajalooliselt kasutati kahureid juba keskajal linnuste piiramises ja lahingutes, tänapäeval on need endiselt osa kaasaegsetest sõjalistest operatsioonidest. Lisaks sõjalisele kasutusele on kahureid kasutatakse ka tseremoniaalsetel eesmärkidel (nt aupaugu andmine) ning spordis (sportlaskmine). Eesti Kaitseväes on kasutusel mitmesugused kahurisüsteemid, sealhulgas välitükiväe relvad. Argikeeles võib sõna «kahur» viidata ka üldisemalt võimsale seadmele või mehhanismile, näiteks lumekahur on seade kunstlume tootmiseks suusakuurortides.
Etümoloogia
Laenatud saksa keelest (Kanone), mis omakorda pärineb prantsuse ja itaalia keelest (canon, cannone), lõplikult ladina sõnast canna (toru, toos).
Kasutusnäited
Väliõppusel tulistasid sõdurid kahurist märklaua pihta.
Vana kahur seisis muuseumi õuel mälestuseks Vabadussõjast.
Suusakeskuses kasutati kahureid kunstlume tootmiseks.