solvamine
Solvamine on teise inimese väärikuse, au või isiksuse tahtlik riivamine sõnade, tegude või žestidega, millega väljendatakse põlgust, halvakspanu või lugupidamatust.
Solvamine on tegu, millega rikutakse teise inimese au, väärikust või head nime. See võib toimuda suuliselt, kirjalikult või žestide kaudu ning eesmärk on tavaliselt teise inimese alandamine, halvustamine või isiksuse riivet. Solvamine erineb tavalisest kriitikast või arvamuse avaldamisest selle poolest, et selle eesmärk on teisele haiget teha või teda alandada, mitte konstruktiivset tagasisidet anda. Eesti keeles kasutatakse ka sünonüüme nagu haavamine, solvumine (kui keegi tunneb end solvatuna) või laimamine (kui tegemist on valeväidetega). Solvamine võib olla nii avalik kui privaatne, suunatud üksikisikule või inimeste rühmale. Juridilises mõttes on solvamine Eesti karistusseadustiku järgi väärteona karistatav tegu. Solvamise eest võib määrata rahatrahvi, kusjuures kvalifitseeritud solvamise korral (näiteks avalikult või meedias toime pandud) võib karistus olla karmim. Eristada tuleb seda laimamisest, kus levitatud väited on objektiivselt valed ja kahjustavad isiku mainet. Igapäevaelus peetakse solvamiseks näiteks solvavate sõnade kasutamist kellegi kohta, halvustavaid kommentaare inimese välimuse, päritolu või veendumuste kohta, või tahtlikku alandamist teiste juuresolekul. Solvamise tajumine on osaliselt subjektiivne – see, mis ühele inimesele tundub solvanguna, ei pruugi teisele seda olla, kuid objektiivselt hinnatakse seda ühiskonna üldtunnustatud normide põhjal.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «solvama», mis omakorda pärineb alamsaksa keelest (scholden - süüdistama, laita) või rootsi keelest (skälla - sõimama).
Kasutusnäited
Kohus mõistis mehe süüdi solvamises, kuna ta kutsus naabrit avalikult roppude sõnadega.
Sotsiaalmeedia kommentaarides tuleks hoiduda solvamisest ja austada teiste arvamusi.
Ta tundis, et ülemuse märkused tema töö kohta pidasid endas solvamist, mitte konstruktiivset kriitikat.