karistusseadustik

nimisõna ametlik õigus

Karistusseadustik on Eesti seadus, mis määratleb, millised teod on kuriteod ja väärteod ning millised karistused nende eest järgnevad.

Karistusseadustik on põhiline kriminaalõiguse seadus Eestis, mis reguleerib kuritegevust ja kriminaalvastutust. See sätestab täpselt, millised teod on kriminaalkorras karistatavad, millised karistused nende eest järgnevad ning millistel tingimustel isik vastutab. Seadus jagab süüteod kahte peamisse kategooriasse: kuritegudeks ja väärteodeks. Kuriteod on raskemad õigusrikkumised (nagu tapmised, vargused, pettused, vägivallateod), väärteod on kergemad rikkumised. Karistusseadustik määratleb ka karistuste liigid: rahaline karistus, vangistus (lühi- või pikaajaline) ja ühiskondlik töö. Kehtiv karistusseadustik võeti Eestis vastu 2001. aastal ja jõustus 2002. aastal, asendades nõukogude aja seadust. Seadus lähtub põhimõttest, et keegi ei tohi saada karistatud teo eest, mis ei olnud selle toimepanemise ajal seadusega keelatud. Karistusseadustik koosneb üld- ja eriosast: üldosas on sätestatud kriminaalvastutuse üldpõhimõtted, eriosas konkreetsed süüteokoosseisud.

Kasutusnäited

Karistusseadustiku järgi on tahtlik tapminen karistatav 6 kuni 20 aasta pikkuse vangistusega.
Prokuratuur süüdistas meest karistusseadustiku paragrahvi 213 järgu varguses.
Uus karistusseadustik jõustus Eestis 2002. aasta septembris.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt