kriminaalõigus
Kriminaalõigus on õigusharu, mis määratleb kuriteod, karistused ja kriminaalmenetluse reeglid. See reguleerib, millised teod on karistatavad ja kuidas riik nende eest vastutusele võtab.
Kriminaalõigus on õigusharu, mis käsitleb kuritegusid, karistusi ja riigi karistusõigust. See määratleb, millised teod on seaduse järgi kuriteod, millised karistused nende eest järgnevad ning kuidas kriminaalmenetlust läbi viiakse. Kriminaalõigus on üks kolmest põhilisest õigusharust koos tsiviilõiguse ja haldusõigusega. Kriminaalõigus jaguneb kaheks osaks: materiaalne kriminaalõigus ja formaalne kriminaalõigus. Materiaalne kriminaalõigus määratleb, millised teod on kuriteod ja millised karistused nende eest järgnevad. Eestis reguleerib seda peamiselt karistusseadustik. Formaalne kriminaalõigus ehk kriminaalmenetlusõigus sätestab reeglid, kuidas uurimist ja kohtumenetlust läbi viiakse. Seda reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Kriminaalõiguse eesmärk on kaitsta ühiskonda ja üksikisikuid ohtlike tegude eest, tagada õiguskord ning hoida ära uusi kuritegusid nii karistamise kui ka ennetamise kaudu. Kriminaalõigus erineb teistest õigusharudest selle poolest, et riik võib inimese vabadust piirata ning tema suhtes rakendada sunnimeetmeid ja karistusi.
Etümoloogia
Ladinakeelsest sõnast «crimen» (süüdistus, kuritegu) ja «ius» (õigus). Saksakeelne vaste on «Strafrecht».
Kasutusnäited
Kriminaalõigus käsitleb kuritegusid ja karistusi, samas kui tsiviilõigus reguleerib eraisikute vahelisi suhteid.
Ta otsustas ülikoolis õppida kriminaalõigust, et saada prokuröriks.
Kriminaalõiguse järgi on vargus kuritegu, mille eest võib määrata kuni kolmeaastase vangistuse.