kriminaalmenetlus
Kriminaalmenetlus on riikliku sundi rakendamise kord kuriteo toimepanemises kahtlustatava või süüdistatava isiku suhtes, mille käigus selgitatakse välja kuriteo asjaolud ja otsustatakse isiku süüküsimus ning karistus.
Kriminaalmenetlus on õiguskaitseasutuste tegevus, mille eesmärk on välja selgitada, kas on toime pandud kuritegu, kes selle toime pani, millistel asjaoludel see juhtus ning milline karistus tuleks süüdlasele määrata. See on rangelt reguleeritud protsess, mida reguleerib kriminaalmenetluse seadustik. Kriminaalmenetlus algab tavaliselt kuriteokahtluse tekkimisel, kui politsei või prokurör saab teada võimalikust kuriteost. Menetlus koosneb mitmest etapist: kohtueelne menetlus (uurimine ja kohtueelse menetluse lõpetamine), kohtulik arutamine ja otsuse täideviimine. Kohtueelses menetluses kogub politsei tõendeid, küsitletakse tunnistajaid ja kahtlustatavaid ning prokurör otsustab, kas alustada süüdistust. Kohtumenetluses hindab kohus tõendeid ja teeb otsuse süüküsimuses. Kriminaalmenetluses kehtivad olulised põhimõtted nagu süütuse presumptsioon (isik loetakse süütuks, kuni tema süü on tõendatud), õigus kaitsjale, menetluse avalikkus ja õigus vaikida. Menetluse osapooled on prokurör (süüdistuse esindaja), kaitsja (kahtlustatava või süüdistatava esindaja), kannatanu ja tunnistajad. Eestis viivad kriminaalmenetlust läbi politsei, prokuratuur ja kohtud, lähtudes kriminaalmenetluse seadustikust.
Kasutusnäited
Politsei alustas varguse asjas kriminaalmenetlust ja küsitles mitut tunnistajat.
Kriminaalmenetlus võib kesta mitu aastat, eriti keerukate majanduskuritegude puhul.
Prokurör otsustas kriminaalmenetluse lõpetada tõendite puudumise tõttu.