uurimine
Uurimine on tegevus, mille käigus püütakse süstemaatiliselt saada uut teavet või teadmisi mingi nähtuse, probleemi või sündmuse kohta.
Uurimine on süstemaatiline tegevus, mille eesmärk on hankida uut teavet, teadmisi või selgitusi mingis valdkonnas. Uurimine võib olla nii teaduslik (näiteks eksperimendid laboris, välitööd) kui igapäevaelus kasutatav meetod (näiteks ajakirjanduslik uurimine, juurdlus). Teaduslik uurimine järgib kindlat metoodikat ja eesmärgiks on avastada seaduspärasusi või luua uut teadmist. Uurimise käigus kogutakse andmeid, analüüsitakse neid ja tehakse järeldusi. Uurimine võib olla kvalitatiivne (nt intervjuud, vaatlused) või kvantitatiivne (numbriline, statistiline analüüs). Õiguskeeles tähendab uurimine ka kriminaalmenetluse staadiumit, kus kogutakse tõendeid kuriteo kohta ning selgitatakse välja asjaolud ja võimalikud kahtlustatavad. Ajakirjanduslik uurimine (uuriv ajakirjandus) on sügavam lähenemine teemale, kus paljastatatakse varjatud seoseid või ühiskondlikke probleeme.
Etümoloogia
Tuletatud tegusõnast «uurima», mis omakorda pärineb sõnast «uur» (õõnsus, auk, sügavus). Algne tähendus seostus millegi uuristamise ja süvitsi uurimisega.
Kasutusnäited
Teadlased alustasid põhjalikku uurimist, et välja selgitada haiguse tekkepõhjused.
Politsei alustas sündmuskohal uurimist ja võttis ütlusi tunnistajatelt.
Doktoritöö raames läbi viidud uurimine kestis kolm aastat.
Ajakirjanike uurimine paljastas korruptsiooniskandaali riigiasutuses.