üürima

tegusõna neutraalne õigus

Üürima tähendab kinnisasja (korterit, maja, maa-ala) või muu vara kasutamise õiguse andmist teisele isikule tasu eest kindlaks ajaks. Üürilepingu kohaselt maksab üürnik omanikule regulaarselt üüri.

Üürima on tegusõna, mis tähistab protsessi, kus kinnisvara või muu vara omanik (üürileandja) annab selle kasutusõiguse ajutiselt teisele isikule (üürnikule) rahalist tasu ehk üüri eest. Kõige levinum on eluruumide üürimine: korterite, majade või üksikute tubade ajutine kasutamine regulaarse üürimakse eest. Üürileping määrab kindlaks üüri suuruse, maksmise korra, lepingu kehtivuse aja ja poolte õigused ning kohustused. Eestis reguleerib üürisuhteid võlaõigusseadus, mis näiteks kohustab üürileandjat tagama üürnikule tavapärase kasutamise võimaluse ja üürnikku hoidma vara korras ning tasuma üüri õigeaegselt. Üürida saab peale eluruumide ka äripindu, maatükke, sõidukeid, seadmeid ja muid vallasasju. Üürimine erineb rendist selles, et rendi puhul on tegemist vallasasja ajutise kasutamisega (nt auto rent), samas kui üür puudutab tavaliselt kinnisasju. Igapäevakeeles kasutatakse mõlemat sõna sageli läbisegi, kuid juriidiliselt on neil erinev tähendus.

Etümoloogia

Sõna «üür» pärineb alamsaksa keelest (hure, hire), mis tähistas tasu või makset. Seotud saksa keele sõnaga Heuer.

Kasutusnäited

Otsustasin korteri ära üürida, sest üüriturg on praegu väga aktiivne.
Ta üürib oma suvila välja ainult suvekuudeks.
Enne välismaale kolimist tasub korter kindlasti üürida, mitte kohe osta.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt