üürileping
Üürileping on leping, millega üürileandja kohustub andma üürniku valdusesse asja ajutiseks kasutamiseks ning üürnik kohustub maksma üüri. Kõige sagedamini sõlmitakse üürileping eluruumi, äripinna või maa kasutamiseks.
Üürileping on kahe poole vahel sõlmitav leping, mille kohaselt üks pool (üürileandja) annab teisele poolele (üürnikule) asja ajutiseks valdusesse ja kasutamiseks ning üürnik kohustub selle eest maksma kokkulepitud tasu ehk üüri. Üürileping on tsiviilõiguse valdkonna leping, mida reguleerib Eesti Vabariigis võlaõigusseadus. Levinuimad üürilepingu liigid on eluruumi üürileping, äripinna üürileping, maa üürileping ja vallasasja üürileping (näiteks auto, tööriistade või tehnika üürimine). Eluruumi üürilepingu puhul antakse üürile korter, maja või tuba elamise eesmärgil. Äripinna üürileping sõlmitakse kontorite, kaupluste, ladude või muude äriruumide kasutamiseks. Üürilepingus määratakse üüriperiood (tähtajaline või tähtajatu), üüri suurus ja tasumise tingimused, poole õigused ja kohustused, lepingu lõpetamise tingimused ning muud olulised tingimused. Üürilepingu sõlmimisel on oluline fikseerida üüriobjekti seisukord, üüri indekseerimise tingimused, kommunaalkulude jagamise põhimõtted ning tagatisraha suurus. Üürnik peab asja hoidma korralikult ja kasutama kokkulepitud otstarbel, üürileandja vastutab aga asja kasutuskõlblikkuse eest. Üürilepingu lõpetamisel tuleb üürnik tagastada üüritud asi seisundis, mis vastab tavalisele kulumisele.
Kasutusnäited
Enne korterisse kolimist sõlmisime üürileandjaga üürilepingu ja makssime kahe kuu üüri suuruse tagatisraha.
Üürileping sõlmiti kolmeks aastaks ning üüri indekseeritakse igal aastal tarbijahinnaindeksi muutuse alusel.
Kui üürilepingus pole üüriperioodi määratud, loetakse see sõlmituks määramata ajaks ja mõlemad pooled saavad selle üles öelda üülemääraga.