üürileandja
Üürileandja on isik või organisatsioon, kes annab oma vara (enamasti kinnisasja, nagu korter, maja, bürooruum või maa) teise isiku kasutada üürilepingu alusel tasu eest.
Üürileandja on üürilepingu pool, kes annab oma omandis või valitsuses oleva vara teisele poolele (üürniku) ajutiseks kasutamiseks kokkulepitud tasu ehk üüri eest. Kõige sagedamini kasutatakse terminit kinnisvarasektoris, kus üürileandja võib olla erakorteri või maja omanik, kinnisvara investeerimisettevõte või riiklik ning kohalik omavalitsus, kes üürib välja munitsipaalkortereid. Üürileandja õigused ja kohustused on reguleeritud võlaõigusseaduses. Tema peamised kohustused on anda asi üürniku valdusse kokkulepitud ajaks ja seisukorras, pidada asja korras ning võimaldada üürnikul seda rahulikult kasutada. Üürileandja õiguste hulka kuulub üüri nõudmine, üürniku poolt lepingutingimuste täitmise jälgimine ning lepingu lõpetamisel asja tagasi saamine. Üürileandja ja üürniku suhe põhineb vastastikusel kokkuleppel, kus mõlemad pooled omavad nii õigusi kui ka kohustusi. Eestis on üürileandjad kohustatud arvestama seadusest tulenevate piirangutega, näiteks ei saa korteriüüri deposiiti ületada kolme kuu üüri suurust ning üüri tõstmiseks kehtivad ranged reeglid.
Etümoloogia
Tuleneb sõnadest üür (kasutustasu) ja andma (kellelegi midagi üle andma), liitega -ja, mis tähistab tegijat. Moodustatud eestikeelsetest komponentidest.
Kasutusnäited
Üürileandja nõuab lepingu sõlmimisel kahe kuu üüri suurust deposiiti.
Korteri üürileandja peab tagama, et kõik kommunikatsioonid toimivad korralikult.
Üürileandja ja üürnik sõlmisid tähtajalise üürilepingu kolmeks aastaks.